Monday, June 2, 2008

Hommikused uidud

No on ikka ütlemata mõnus ärgata tund aega tavalisest hiljem!
See tähendab - mitte veerand kuus, vaid veerand seitse.

Vahe on enesetundes. Veerand kuus ärgates olin ikka unine ja raske oli silmi lahti teha, veerand seitse oli organism ise valmis ärkama.
Ja kui aus olla, siis tegelikult võiksin veelgi kauem magada, aga mulle ei meeldi hommikune välk-kiirustamine.
Tahan rahulikult toimetada ja aeglases rütmis tegevustega ärgata.
Mul läheb kohe süda pahaks, kui ma pean hakkama ülepeakaela tormama.

Paljud ei saa sellest aru, kuidas võib hommikul ärgata tund-poolteist varem ainuüksi selleks, et rahulikult oma hommikukohvi juua ja ajalehte lugeda. Pigem ollakse valmis magama viimase võimaluseni ning siis välgukiirusel end tööleminekuks valmis seadma.
Une arvelt mõnulemiseks naljalt aega ei võeta.

Ega ei saa salata - talvel pimedaga on natuke raskem ärgata ka, suvel seevastu on see puhas rõõm, kui päike tõuseb ja lindude vidistamine kostab tuppa, soojal suvehommikul on mõnus rõdulgi kohvi juua...
Siis ei raatsigi kaua magada.

Niisugustel hommikutel tuleb ammuse unistusena silme ette pilt maakodust, kus lõhnavate sirelite kõrval oma hommikukohvi juua.

3 comments:

eluhetked said...

jah, mina olen see, kes magab nii kaua kui saab.
mulle meeldib ka hommikul rahus toimetada, ausõna. vabadel päevadel läheb voodist tõusmisest kohvitassi lõpetamiseni poolteist tundi vabalt ära.

hästi imelik on see ka, et mu tööpäev algab alles kell 10, nii et ma võiksin vabalt ju toimetada hommikul. laps tõuseb ka kell 7. mul on tema ees küll vahel piinlik. aga ta saab ise hakkama see 45 minti, kuni ma tõusen, teen kiired hommikused protseduurid ja siis suundume lasteaeda.

enamasti olen ma selle tulemusena veerand kümne ajal tööl ja võtan hoopis siin kohvi ja söön ja ei liiguta tööasju enne 10t.

(miks ma sinu kommentaariumis oma elust kirjutan?)

Kristiina said...

Mina olen ka imestanud Sinu varast ärkamist :) Tegelikult ma mõistan seda, et on mõnus hommikul rahulikult toimetada, lihtsalt minu jaoks on uni endiselt kõige vajalikum asi.
Aga ma teen selle hommikuuimerdamise enamasti tagasi tööjuures - mul on õnneks see võimalus, et ma esimene tund aega joon kohvi ja vahin niisama internetis ringi, enne kui tööle hakkan. (Ja nagu Sa tead, venib see esimene tund aega sageli ka mitmetunniseks :P)

valgeseelik said...

Aitäh, Eluhetked ja Kristiina! :)
Ah teie need oletegi, kes viimase võimaluseni põõnutavad!!??:D:D:D

Loomulikult on igaühel oma elurütm ja harjumused, aga ega ma ei saa salata, eks mullegi meeldiks töö juures tunnike uimerdada ja kohviga n.-ö. tööpäeva sisse sulada... Khm... eks ma seda KA teen... ;)...Kui vähegi võimalik... :)

Aga ikkagi ei asenda see hommikust kodust enese-jaoks-aega. :)
Ehkki sellega kipub ka nii olema, et joon ja mõnulen viimase võimaluseni ja siis olen ikka ajahädas, sest tavaliselt pole ju midagi selga panna.... :D:D:D

Seisan mõtliku näoga oma garderoobi ees, mees ja poeg küsivad: "Sul pole jälle riideid selga panna??" :D:D:D
Muidugi ei ole - ma ju pean kõigepealt oma meeleolus selgusele jõudma, mida ma üldse tahan endale ümber panna. :D:D:D