Thursday, November 15, 2007

Vihkamisest

Mul on tõeliselt kahju inimestest, kes mürgitavad oma elu vihkamisega.
Ma ei suuda seda mõista.

Mina olen ka aeg-ajalt vihane ja vahel saan ma asjadest valesti aru ja siis ma tigetsen ja vahel olen mõne inimese vastu õel... Või ma ise arvan, et olen õel ja kuri.

Ma küll ei arva, et seda juhtuks tihti, aga näiteks päevade ajal olen tundlikum ja siis ehk pisut emotsionaalsem.

Aga - kui ma analüüsin ja mõtlen ja arutlen ja asjadele kõrvalt vaadata püüan, siis saan enamasti aru, et võib vaadata ka teisest küljest, võib mõista ka teistmoodi, võib mõista teise inimese käitumismotiive ja tegelikult on märksõnaks mu enda suhtumine asjasse.
Kunagi ei ole põhjust nuriseda teiste üle, vaata ikka kõigepealt iseennast ja oma käitumist.

Ikka mu lemmiklause - maailma muutmine algab iseendast.

Ja kui ma siis olen natuke porisenud ja oma emotsioone väljendanud ja püüdnud analüüsida omaenda käitumist, siis on rahu maapeal ja minus eneses.

Kuid - ma ei suuda mõista jäägitut ja lõpmatut vihkamist. See hämmmastab mind alati. Einoh, tegelikult võin ma mõista küll, miks inimene vihkab ja ei suuda andestada, aga ometi on vihkamine niivõrd destruktiivne tunne, see lõhub inimest ennast ja teisi tema ümber ja tegelikult kõige lähedasemaid.

Oma vihkamisega võib eemale peletada ka need, kes teda armastavad. Kahjuks ei saa ta sellest aru.
Ometi võiks inimene olla õnnelik, tal on armastus, tal on kõik vajalik eluks olemas, võiks keskenduda armastusele ja näha maailma ilusat poolt ning näidata ka endast seda ilusamat poolt. Kuid tema kiirgab välja vihkamist, hävitades sellega nii ennast kui teisi enda ümber.

Kurb on.

Kas ta kunagi mõistab, kui palju ta sellega halba teeb? Just eelkõige endale ja oma kõige lähedasematele.

Ma ise olen tunda saanud andestamise ja armastuse kõikevõitvat jõudu ja kogenud õnne, kergendust ja heaolutunnet andestades ja armastades, et ma ei tahaks iial vahetada seda vihkamise vastu, mis hävitab iga su rakku, sööb sind seestpoolt, muutes sind inimvareks, sest näed ainult halba ja kurjust enda ümber.

Oled see, mida mõtled.
See, mida endast välja saadad, tuleb Sulle endale tagasi.

3 comments:

kukupai said...

Üks vahend vihkajast üle olla on täielik ükskõiksus tema suhtes. Aga seda on muidugi raske saavutada...

valgeseelik said...

Mul on pigem hale, et inimene niimoodi ennast piinab.... minu meetod on talle andeks anda, see toimib minu hinnangul kõige paremini...

valgeseelik said...

Kui vihkamine tuleb inimeselt, kellega miski ei seo, vaid side on kaudne, siis on kerge ka ükskõikne olla.
Kui sõltun temast mingil moel, siis püüan andestamisega hakkama saada.
Aga kui tegu on lähedase inimesega (mis ei ole selle, vaid järgmise postituse teema) või siis vähemalt sellise inimesega, kellega on kunagi lähedane side olnud, siis on kõige raskem. See puudutab kõige valusamalt.